Pöördumine Vabariigi Valitsusele
26.10.2018
Jälgime murega vägivallategusid ühiskonnas, mille ennetamisele ja millele tõhusamate reageerimisvõimaluste loomisele tuleb suunata senisest oluliselt rohkem tähelepanu. Tegu pole ainult õigusrikkumistega, mille toimepanijad tuleb leida ja ära menetleda, vaid tagada tuleb, et sellises rünnakus kannatanu saaks vajalikku abi ning et toimepanijat suunataks võtma vastutust ennekõike kannatanu ees.
Ohvrisõbraliku ja mõjusa poliitika kujundamisel tuleks valitsusel lähtuda järgmistest punktidest:
-
Integreerida taastava õiguse põhimõtted süüteo- ja karistusõigusesse ning kujundada õigussüsteemi asutuste tööpraktikat nii, et õigusrikkumisele lahenduse otsimisel oleks kaasatud optimaalne ring sellega puutumust omavaid isikuid ning et kannatanu ees vastutuse võtmise, teo tagajärgede hüvitamise ja heastamise toetamine oleks esmase tähtsusega.
-
Tagada ohvritele kättesaadav, ohvrite vajadusi mõistev ning erikohtlemist pakkuv esmane õigusnõustamine. Spetsialiseerunud õigusabi pakkuda gruppidele, kes ise abi sageli ei otsi, kuid kelle vajadused on erilist laadi, nagu näiteks alaealised kannatanud või seksuaalvägivalla ohvrid.
-
Luua sarnaselt elatisabifondiga süsteem olukorraks, kus kannatanu on saanud kuriteo tagajärjel kahju ning kus teo toimepanija ei suuda või ei saa kahjusid hüvitada. Karistust kandvatele süüdimõistetutele luua senisest enam töövõimalusi, mis võimaldaks neil kohustusi kannatanute ees täita; samuti peavad selle toetamiseks karistussüsteemis kättesaadavad olema senisest tõhusamad ravi- ja rehabilitatsioonivõimalused.
-
Et vähendada trauma pikaajalist mõju ning ennetada töövõime kaotust jms probleeme tuleks laiendada psühholoogilise toe kättesaadavust vajaduspõhisena ka süüteo kaudsetele ohvritele ja tunnistajatele ning teo toimepanija lähedastele. Psühholoogilise abi maht kannatanule peab raskete traumade korral olema senisest suurem.
-
Nimetada kriminaalmenetluses eksitava nimega lepitusmenetlus ümber vahendusmenetluseks ning muuta selle reegleid paindlikumaks ning laiemat ringi õigusrikkumise osapooli kaasavamaks. Võimaldada vahendust kasutada ka menetluse eel ja ajal, nagu paljudes teistes Euroopa riikides.
-
Muuta süüdimõistetutele määratava sundraha süsteemi nii, et selle eesmärgid ja kasutamise viisid oleks arusaadavad kõigile osapooltele. Samuti tuleks tagada, et:
-
selle suurus vastaks Eesti elatustasemele ning süüdimõistetute võimele seda tasuda (sundraha on Eestis enam kui 10-20 korda suurem kui näiteks Inglismaal, Soomes või Rootsis),
-
kannatanute hüvanguks määratud kohustust täidaks senisest enamad süüdimõistetud.
-
Ülaltoodud vajaduste rahastamiseks kasutada rahalisi vahendeid, mis laekuvad riigi tuludesse kriminaaltulu konfiskeerimisest, süüdimõistetute sundrahast ning kahtlustatavatele oportuniteediga määratavatest rahalistest kohustustest.
Allakirjutanud organisatsioonid:
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (Avo Üprus)
MTÜ Eluliin (Eda Mölder)
Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut (Keili Kollamaa-Rander)
MTÜ Ohvriabi (Gähtlin Leppänen)
Ühiskonnatöö Sihtasutus (Avo Üprus)
Taastava Õiguse Uurimiskeskus (Jaanus Kangur)
Viimsi turvalisusepäev
16.09.2017
Ohvriabi MTÜ oli esindatud 16 septembril 2017 Viimsi turvalisusepäeval. Üritust korraldab Viimsi Vallavalitus ja seda juba 11 korda.
Jagasime värvimiseks lastele lehti ja arutlesime turvalisuse teemal. Vanemad ikka on rääkinud, et kuidas liikluses käituda, et enne tuleb vaadata, kas autot tuleb või mitte ja võõrale ka ei tohi ust lahti teha. Lastel olid helkurid jope küljes, ütlesid, et koolikotil on ka. Internetiturvalisusest vestlesime samuti ja lapsed ikka teadsid, et internetti kõike üles ei maksa riputada. Üks laps ütles, et tema vanemal on Facebook selle jaoks, et lapse huviringiga seotud uudiseid näha, pigem nagu infokanal, mitte enda kohta info andmiseks. Üldiselt näib, et lapsed on väga targad ja teadlikud.
Pilte saab vaadata ka Viimsi Vallavalitsuse Facebooki lehelt:
https://www.facebook.com/ViimsiVald/?fref=ts
Uudis ja fotod: Kerttu Rändur.
Pressiteade:
22.02.2017 tähistati üleeuroopalist kuriteoohvrite toetamise päeva. Kuriteoohrvite Toetamise Ühing “Ohvriabi” korraldas sel päeval konverentsi hotellis "DZINGEL."
Konverentsi avas Sotsiaalkindlustusameti kvaliteedinõunik Kersti Kask, kes on juhtinud EELK Kriminaaltöö keskuse peretööd, osalenud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste väljatöötamisel ja osutamisel ning kuulub EELK Tallinna Peeteli koguduse juhatusse.
Konverentsi modereerisid Keili Kollamaa ja Gähtlin Leppänen, MTÜ "Ohvriabi" juhatuse liikmed. Ettekannetega anti ülevaade erinevatele sihtgruppidele suunatud tugiisikuteenustest. EELK on aktiivne partner avalikule sektorile raske ja sügava puudega laste tugiisikute koolitamisel ja nende töö korraldamisel. Samuti oleme aktiivsed partnerid Kriminaalpreventsiooni Instituudile vanglates ja arestimajades tugiisikuteenuse arendamisel ja osutamisel.
Täna kutsuvad MTÜ "Ohvriabi" ja EELK diakooniatalitus kõiki kirikuid ja kogudusi eeloleval pühapäeval palvetama kuriteoohvrite ja nende lähedaste eest. Eestis langeb aastas kuriteoohvriks ligi 250 000 inimest, lisaks kogeb vähemalt sama palju inimesi ühel või teisel kujul lähisuhte vägivalda. Kõik need inimesed vajavad toetust, mõistmist ning hoolimist.
Palugem siis õnnistust ja armu kuritegudes kannatanud inimestele, vastutuse võtmist ja kahjude heastamist nende poolt, kes on kahjusid ja kannatusi põhjustanud, palugem endile mõistmist ja hoolimist ligimeste suhtes ning palugem, et Issand läkitaks töötegijaid, kes jagaksid Tema armu ja lepitust neile, kes seda vajavad kõige enam.
Avo Üprus
EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö talitus
.............................................................................................................................
Lapsed hoitud, tugi pakutud!
Eesti Kirik 25.01.2017
2016. aasta jaanuarikuust viib Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Harjumaa piirkonnas läbi projekti, mille raames pakutakse tugiteenuseid raske ja sügava puudega lastele.
Lastevanemad, kellel on raske või sügava puudega lapsed vanuses 0–17 (k.a) eluaastat, saavad taotleda sotsiaalkindlustusameti kaudu rahastust teenuse katmiseks ühes kalendriaastas 4918 eurot lapse kohta. Lapsevanema jaoks on teenus tasuta. See on võimalik tänu Euroopa Sotsiaalfondi 2014–2020 meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames elluviidavale projektile „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. Tugiteenusteks on tugiisikuteenus, lapsehoiuteenus ja transporditeenus.
Pikemat artiklit saad lugeda siit.
........................................................................................................................................
